Alumiiniumfooliumi rullimise eriomadused
Topeltkilede tootmisel jaguneb alumiiniumfooliumi valtsimine kolmeks protsessiks: töötlemata valtsimine, vahevaltsimine ja viimistlusvaltsimine. Tehnoloogilisest vaatenurgast võib selle jämedalt jagada vastavalt valtsimisväljundi paksusele. Üldine klassifitseerimismeetod on see, et väljapääsu paksus on suurem või võrdne {{0}}.05 mm on töötlemata valtsimine, väljapääsu paksus vahemikus 0,013 kuni 0,05 on keskmine valtsimine ning üks valmistoode ja topeltvaltsitud valmistoode, mille väljumispaksus on alla 0,013 mm, on viimistlusvaltsimine. Kareda valtsimise ning alumiiniumplaadi ja riba valtsimisomadused on sarnased. Paksuse reguleerimine sõltub peamiselt veeremisjõust ja järelpingest. Kareda valtsimise paksus on väga väike. Selle valtsimisomadused on täiesti erinevad alumiiniumplaadi ja -riba valtsimisest. Sellel on alumiiniumfooliumi rullimise omadused. Selle eripära hõlmab peamiselt järgmisi aspekte:
(1) Alumiiniumplaadi ja -riba valtsimine. Alumiiniumriba õhemaks muutmine sõltub peamiselt veeremisjõust, nii et plaadi paksuse automaatne reguleerimismeetod põhineb konstantsel rullivahel kui AGC peamisel juhtimismeetodil. Isegi kui rullimisjõud muutub, saab paksuse saada, reguleerides rulli vahet igal ajal, et hoida rulli vahe teatud väärtusel. Ühtlane leht- ja ribamaterjal. Alumiiniumfooliumi valtsimisel keskmise viimistlusega valtsimiseks, kuna alumiiniumfooliumi paksus on äärmiselt õhuke, suureneb valtsimise ajal rullimisjõud, mis muudab rullil elastse deformatsiooni tekitamise lihtsamaks kui rullmaterjalil plastilise deformatsiooni tekitamise. Rulli elastne lamenemine ei saa tähelepanuta jätta, rulli elastne rullumine ja lamendamine määrab, et alumiiniumfooliumiga rullimisel ei mängi veeremisjõud enam sama rolli kui rullplaadid. Alumiiniumfooliumi valtsimine on tavaliselt pideva rõhu tingimustes rullivaheta valtsimine ja alumiiniumfooliumi paksust reguleeritakse. Peamiselt sõltub pinge ja veeremiskiiruse reguleerimisest.
(2) Kattuv valtsimine. Äärmiselt õhukese alumiiniumfooliumi puhul paksusega alla 0.012mm (paksus on seotud töörulli läbimõõduga) on rulli elastsuse tõttu väga raske rullida seda ühe lehega. Seetõttu kasutatakse topeltvaltsimise meetodit, st määrdeõli lisamise meetodit kahe alumiiniumfooliumi vahele ja seejärel kokku rullimiseks (nimetatakse ka virnarullimiseks). Lamineeritud valtsimisega saab rullida mitte ainult üliõhukese alumiiniumfooliumi, mida ei saa ühe rullimisega valmistada, vaid ka vähendada ribakatkeste arvu ja parandada tööviljakust. Seda protsessi saab kasutada 0,006–0,03 mm ühepoolse alumiiniumfooliumi masstootmiseks.
(3) Kiirusefekt. Alumiiniumfooliumi valtsimise käigus nähtust, et fooliumi paksus muutub valtsimisastme suurenemisega õhemaks, nimetatakse kiirusefektiks. Kiiruse mõju mehhanismi selgitamine vajab veel põhjalikku uurimist. Üldiselt arvatakse, et kiiruse mõju põhjused on järgmised
kolm aspekti:
1) Töörulli ja rullmaterjali vaheline hõõrdeseisund muutub. Veeremiskiiruse kasvades suureneb sissetoodud määrdeõli hulk, mis põhjustab rulli ja rullmaterjali vahelise määrimisoleku muutumise. Hõõrdetegur väheneb, õlikile muutub paksemaks ja alumiiniumfooliumi paksus muutub õhemaks.
2) Muudatused valtspingis endas. Silindrilisi laagreid kasutavas valtsimistehases ujub valtsimiskiiruse kasvades rullikael laagris, nii et kaks vastastikku toimivat koormatud rulli liiguvad üksteisele lähemale.
3) Pehmendamise töötlemine, kui materjal deformeerub valtsimisel. Kiire alumiiniumfooliumist valtspingi valtsimiskiirus on väga suur. Kui valtsimiskiirus suureneb, tõuseb valtsimisdeformatsioonitsooni temperatuur. Arvutuste kohaselt võib metalli temperatuur deformatsioonitsoonis tõusta 200 kraadini, mis võrdub vahepealse taaskasutuslõõmutusega, põhjustades seega rullmaterjalide protsessi pehmenemise nähtust.
Alumiiniumfooliumi valtsimisprotsesside põhimõtete väljatöötamine
① Kogu töötlemiskiiruse määramine Kogu töötlemiskiirus viitab fooliumi kogudeformatsiooniastmele pärast rekristallisatsioonilõõmutamist kuni valmistoote valtsimiseni. Üldiselt võib 1-seeria töötlemismäär ulatuda üle 99% ja mõned 8-seeria tooted võivad samuti jõuda selle väärtuseni. Alumiiniumisulamist fooliumi töötlemismäär on üldiselt siiski alla 90%.
② Läbipääsu töötlemiskiiruse määramine Läbipääsu töötlemiskiiruse määramine on veeremisprotsessi tuum. Puhta alumiiniumi seeria toodete puhul võib läbipääsu määr ulatuda 65% -ni. Esimesel läbimisel pärast tooriku lõõmutamist ei ole soovitatav kasutada liiga suurt terast. Töötlemismäär on üldiselt umbes 50%.
Rullimise paksus
Alumiiniumfooliumi valtsimise ajal kasutatavad paksuse mõõtmise meetodid hõlmavad peamiselt pöörisvoolu paksuse mõõtmist, isotoopkiire paksuse mõõtmist ja röntgenkiirte paksuse mõõtmist. Röntgenikiirguse paksuse mõõtmine on alumiiniumfooliumi tootmisel kõige sagedamini kasutatav paksuse mõõtmise meetod, eriti kiiretes alumiiniumfooliumi valtsimistehastes. Paksuse reguleerimise meetodid alumiiniumfooliumi valtsimisel: veeremisjõu juhtimine, pinge juhtimine, veeremiskiiruse juhtimine, pinge / kiirus, kiiruse / pinge juhtimine.
